Pabersõda venelastega, algus 1991.

1991. aastal hakkasin tõsiselt nõukogude pabereid sorima, mu vend Karl oli juba varem kirjutanud Pihkva kohalikule rahvasaadikute komiteele ja palunud saada mõningaid pabereid, kuid seni olid nad vastanud vaid, et päring on edastatud asjaomasele ametkonnale. Võtsin kinni vastajate allkirjadest ja kirjutasin otse neile, paludes saada toonaste ametkondade otsus konfiskeerimise kohta ning koopia konfiskeeritud vara nimekirjast.

P.S. Kostõrevilt (Pihkva oblasti vanem asejustiitsnõunik) sain siis veel ühe kirja, milles ta teatas umbes sama, mida eelmiste kirjade saajad olid juba edastanud: Teie päring on saadetud jne................

13. aprillil 1992 potsatas aga alla täiesti lagunenud ümbrik, millel oli ainult venekeelne aadress, kuigi olin kaasa saatnud eeladresseeritud ümbriku ladina kirjas aadressiga. Kiri oli rännanud läbi posti tuvastusbüroo ja jõudnud lõpuks Nyköpingisse, ehkki väga halvas seisukorras.

Üks härra Pavlov, oblasti täitevkomitee juht, oli vaeva näinud, et hankida mõned paberid: muuhulgas konfiskeerimisotsus ja konfiskeeritud vara nimekiri. Imesid juhtub! Perestroika on mõndagi teinud, kuigi pidureid pole veel täielikult vabastatud. Tõlkes on kiri järgmine:

--------------------------------------------------

Pihkva Oblastinõukogu Täitevkomitee

Rahvasaadikute Komitee.

29.08.91. nr K-232

Pihkva oblasti rahvasaadikute täitevkomitee saadab Teile arhiivikoopiad Novoselje oblasti täitevkomitee dokumentidest J.K. Kronbergi majapidamise kohta:

protokolliväljavõte Novoselje oblasti presiidiumi täitevkomitee 37. koosolekust 5. veebruaril 1930 ja nimekiri konfiskeerimisele kuuluvast varast.

Konkreetsete piiride kindlaksmääramine Teie isale varem kuulunud maatüki osas ei ole olnud võimalik vajalike dokumentide puudumise tõttu. Ligikaudne küsitud maatükk asub kaasasoleval kaardil.

Ühtlasi teatatakse Teile:

vastavalt Vene Nõukogude Vabariigi 29. novembri 1990. aasta seadusele "Maareformist" (Paragrahv 4) ei tagastata maavaldusi endistele omanikele ja nende pärijatele.

Lisa: arhiivikoopiad - 2 lehte

maaplaan piirkonnast - 1 leht

Kaardi fragment tagastatakse - 1 leht

Asjade direktor

obl. täitevkomitees N.P. Pavlov

Arhiivikoopia protokolliväljavõttega kõlab järgmiselt:

Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi

Rahvasaadikute Täitevkomitee

Pihkva oblasti riiklik arhiiv.

Gogoli tänav 9, 180000 Pihkva

08.02.91 nr K-31

ARHIIVIKOOPIA

"Väljavõte Novoselje oblasti presiidiumi koosoleku protokollist nr 37, oblasti Täitevkomitee 5. veebruaril 1930.

ARUTATI: Materjalid kodanik p.Laineri /dokumendi järgi/ Kronberg Jaani väljasaatmise kohta. Kulak. Ekspluateerija. On maksustatud individuaalse põllumajandusmaksuga summas 342 rubla 15 kopikat. Omab 25,28 hektarit maad, 2 hobust, 5 lehma, 2 mullikat ning 11 väikelooma. Isikuid majapidamises = 7.

OTSUSTATI: Saata piirkonnast välja kahe nädala jooksul, vara vastavalt esitatud nimekirjale konfiskeerida.

Alus: (transkr) F.R-531, op.3, d(iar?) 423, l(ist) II."

Teine koopia on:

" Nimekiri konfiskeeritavast varast

1. Üks elumaja 22. kapp - 2 tk.

2. Tallid 23. tool - 2 tk

3. Kõrvalhooned - 3 24. Vedruäke - 1 tk

4. Ait 25. Parkimata lambanahad - 3.

5. Rehi ja kuivati 2 tk 26. Paritud lambanahad - 6.

6 Hobused - 2. 27. Rakmed

7. Lehmad - 5. 28. Jahu - 7 puuda

8. Mullikad - 2 29. Kaer. - 80 puuda

9. Sead - 3 30. Oder - 15 puuda

11. Kanad - 4 28. Jahu - 7 puuda (x 16 kg). 29. Kaer - 80 puuda

12. Linakoorimismasin 31. Nisu - 15 puuda

14. Linapuhastusmasin31. 32. Kartul - 50 puuda

15. Niidumasin 33. Erinevad kangad - 70 küünart

16. Katlad - 33 34. Külvimasin

17. Seinakell 35. Linaseeme - 19 puuda

18. Jahipüss 36. Ristikuseeme - 20 naela

19. Linane riie - 200 m

20. Villane riie * puud = ca 16 kg

Eelnevast nähtub siiski, et ihaldusväärset kaupa oli küllaga. Esmapilgul tundub, nagu oleks kõik üles tähendatud, "nõukogud" on olnud väga hoolsad sellega, kuid kui mu vend Karl nimekirja nägi, vandus ta:

- Siin pole isegi poolt vallasvarast kirjas! Nad on juba suurema osa varastanud.

Kõik toiduained sahvrites ja aidas (muuhulgas mitu tünni soolaliha ja suitsupeekonit), samuti need riideesemed (nagu Lida uus kleit), mille Nõukogu konfiskeeris ja mille pärast Lida väga kurb oli. (Kleit sobis arvatavasti hästi mõnele "vaeslastekomitee" liikme tütrele). Niipalju kui ma isa jutust mäletan, oli seal rohkesti käsi- ja muid tööriistu. Osa õnnestus tal päästa ja kaasa viia Hibinogorskisse, kus need tulid väga kasuks ja ilma milleta oleks elu olnud tunduvalt karmim. Kohapeal polnud mingeid tööriistu, millest rääkida, kui endal polnud, siis polnud millegagi ehitada. Ema, kes ei usaldanud ametivõime, oli kiiresti tegutsenud. Ehted ja kuldmündid oli ta kõige tõenäolisemalt suutnud päästa. See oli loomulikult kehtivate reeglite vastu - kuld oleks tulnud riigile üle anda juba mitu aastat varem. Lenin oli rahvale lubanud, et pissuaarid kaetakse kullaga, kui nõukogude riik võimule tuleb, kuid loomulikult ei uskunud keegi neid lubadusi. Selleks ajaks oli rahvas juba ammu mõistnud, mida kommunistlikud lubadused väärt on, ja käitus vastavalt. Need kuldmündid aitasid peret hiljem mõnevõrra talutavama elu juures ja teatud teenuste eest tasumisel. Osaliselt tänu kuldrahadelle said vanemad võimaluse lahkuda asumiselt Nižni Tagilist, Siberist.

Pere väärtuslike müntide ja kullast esemete viimased jäänused jagas ema vahetult enne oma surma meile, lastele. 1978. aastal sain ma 1 tk 10-rublase, 2 tk 5-rublast kuldmünti ja 3 tk 1-rublast hõbemünti. Kuldmündid ei olnud kulunud eksemplarid, hoolimata sellest, et need on aastast 1899, Nikolai II kujutisega ühel küljel ja Vene kahepäise kotkaga teisel. Ema oli need kenasti ja korralikult linase riidetüki sisse mässinud. Need mündid võiksid paljustki rääkida: esmalt raskest vaevast nende hankimisel ja seejärel kõigest, mille tunnistajaks nad on olnud. Ma olen lasknud need mündid kinnitada paari kuldsõrmusesse ja varustanud kuldketidega; need võivad minna Mariale ja Katarinale mälestuseks vanaemast, keda nad meie Tallinna-reiside ajal mõned korrad kohtasid, kuid ei saanud temaga rääkida, sest puudus keeleline side. Karlilt ja Fainalt olen ma juurde ostnud veel paar kuldviielist ja lasknud ka need kinnitada. Nüüd on igal pereliikmel mälestus oma vanaemast ja Anders võib pärida minu kuldkümnelise, kui selleks aeg käes.

Minu ja endise Nõukogude Liidu erinevate ametiasutuste vahel on olnud omajagu kirjavahetust. Eriotstarbeliste fondide osakonnast (allkirjastanud V. Korotejev) tuli 28.04.89 kiri, milles teatatakse, et rehabiliteerimise ja hüvitamise küsimus on edasi saadetud Pihkva linna prokuratuuri uurimiseks.

Minu vennale Karlile saabub Pihkva oblasti rahvasaadikute täitevkomitee kiri kuupäevaga 07.06.1989:

Vastuseks teie avaldusele teatab oblasti täitevkomitee:

Jaan Kronberg, Karli poeg, koos oma pereliikmetega on seoses tema majapidamise liigitamisega „kulakute“ kategooriasse küüditatud Pihkva oblasti Novoselje rajoonist vastavalt Novoselje rajooni täitevkomitee 5. veebruari 1930. aasta määrusele, koos vara äravõtmisega vastavalt nimekirjale.

Kompensatsiooni maksmist konfiskeeritud vara eest Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi administratiivsete otsuste alusel küüditatud isikutele ei ole praegu ette nähtud. Täitevkomitee sekretär N.A. Simin

28.02.1991 teatab aga Pihkva oblasti rahvasaadikute täitevkomitee N. Pavlovi kaudu, et: nad saadavad ära vaestekomitee koosoleku protokollide koopiad ning konfiskeeritud vara nimekirja, ja et „vastavalt Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi (VNFST) 29. novembri 1990. aasta seadustele, mis puudutavad „Põllumajandusreformi“ (art. 4), ei ole maavalduste tagastamine endistele omanikele ja nende pärijatele lubatud“

11.09.1991 teatab E. Sorokin Pihkva prokuratuurist, et VNFST seaduste kohaselt ei ole kavas ühtegi asja reguleerida.

17.03.1992 tuli Pihkva oblasti rahvasaadikutelt (allkirjastanud N. Simin) teade, milles öeldi, et konfiskeerimise tõttu kannatanute hüvitamise ja rehabiliteerimise küsimust ei ole veel arutatud. Sama kirjutab üks teatud E. Sorokin, üldjärelevalve osakonna prokurör, 11.09.92 kirjas.

Kirjavahetus jätkus, kusjuures Karl ja mina juhime tähelepanu sellele, kui ülekohtune on, et demokraatlik riik nagu Venemaa kohtleb oma endisi ohvreid tänapäeval sel viisil. Olukord Venemaal on oluliselt muutunud ja venelased hakkasid tegema teatud järeleandmisi ja katseid kompensatsiooniks.

08.02.1991 kirjutab prokuratuuri asetäitja P. Koštõrev, et hüvitusnõudeid on arutatud ja kiri on edasi saadetud Pihkva oblasti rahvasaadikute komiteele.

Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti prokuratuur teatab 19.10.1994 aktiga 13-1113-94 18.10.1991 „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimise kohta“ koos 3. septembril 1993 sisse viidud muudatustega, milles nähakse ette rehabiliteeritud isikutele või nende järglastele vastavalt esmasele seadusele konfiskeeritud, väljapressitud või muul viisil äravõetud vara tagastamine seoses vararepressioonidega, kas vara väärtuse hüvitamine või selle asendamine rahalise kompensatsiooniga. Siiski öeldakse, et: ei toimu tagastamist, hüvitamist ega kompensatsiooni vara eest, mis on natsionaliseeritud või mis kuulus natsionaliseerimisele tol ajal kehtinud seaduste alusel jne.

Allkirjastanud: Seaduste ja föderaalse julgeoleku järelevalve prokurör, justiitsnõunik Yu. V. Sakulin.

21.05.1997 tuli Strugi-Krasnenski rajooni administratsioonilt kiri, et konfiskeerimise ohvrite rehabiliteerimise ja õiguste taastamise komisjon teatab, et meie 20.05.1997 kirja on arutatud ja komisjon otsustas maksta konfiskeeritud vara eest 100 minimaalset päevamäära. Mis summa see võiks olla, ma ei tea, kuid ma jätkan asja ajamist ja kirjutan, et mina ja mu sugulased tahame vara tagasi, mitte raha.

01.12.1997 tuli Strugi-Krasnenski administratsioonilt kiri, milles teatati, et: „vastavalt Vene Föderatsiooni 12. augusti 1994. aasta dekreediga nr 926 kehtestatud korrale kodanikele poliitiliste repressioonide käigus ebaseaduslikult konfiskeeritud, äravõetud või muul viisil ilma jäetud vara tagastamise, selle väärtuse rahas hüvitamise kohta, ei kuulu tagastamisele, hüvitamisele ega kompensatsioonile maa, puuvilja- ja marjaistandused ning saagid. Selle paragrahvi alusel ei saa teie vanematele kuulunud maad teile tagastada.

Kui te ei ole komisjoni otsusega rahul, võite otsuse edasi kaevata Strugi-Krasnenski rajooni ringkonnakohtusse. Komisjoni esimees L.I. Beresten

27.06.1997 sain ma Karlilt volikirja selle asja kirjavahetuse korraldamiseks.

Nüüd () kirjutan ma edasikaebuse Strugi-Krasnenski ringkonnakohtule ja ootan asja edasist arengut.

21.05.1997 kirjutab rehabiliteerimiskomisjoni esimees L.I. Beresten, et meie asjas on konfiskeeritud vara eest ette nähtud kompensatsiooni väljamaksmine 100 minimaalse päevapalga ulatuses. 1998. aasta lõpus saab Karl kirja ühelt N.G. Kononovalt, milles ta teatab, et kuna me oleme keeldunud vastu võtmast summat 8 349 000 rubla kursiga 426 rubla 77 kopikat ühe Eesti krooni (EEK) kohta, mis teeks 19 563 Eesti krooni. Minu vend Karl tahab, et me võtaksime kompensatsiooni välja, kuid minu arvates ei oleks see korrektne.

Täna (1998-04-04) on saabunud kiri M.B Karpovalt, milles ta teatab, et 20. jaanuaril 1998 on Strugo-Krasnenski kohus hakanud vaatama minu ja minu venna Karli asja seoses „kaebustega poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimise tegevuse kohta” nimetatud kohtus ja et me peame kuni 20. veebruarini 1998 esitama „avalduse 2 eksemplaris, kviitungi tasutud lõivu kohta (2) ja avalduses osutama asjaoludele, millele meie nõuded põhinevad, tõenditele ning esitatud asjaolude kinnitusele”

2000. aasta juulis külastasin viimast nõbu Verat (tema vend Aleksandr suri 2001. aasta veebruaris) ja uskudes, et mul on nüüd kõik paberid korras, suundusin Strugi Krasnõjesse pärandust välja võtma – kuid see kujunes fiaskoks – ikka puudus üks tõend ja see oli tõend selle kohta, et olen perekonna Jaan ja Emely Kronbergi viimane pärija. Pangadirektor, suurt kasvu naine, ütles, et tal pole kahjuks mingit võimalust summat välja maksta, kuna ta polnud veendunud, et mul on selleks õigus.

Sellest sai ju pooleli jäänud asi, aga midagi pole teha. Võib-olla oleks saanud korraldada, kui mul oleks olnud aega minna prokuröri juurde ja Vera kaasa võtta, kuid kõik selline võtab aega ja ma loobusin katsest – esialgu.

Kodus Nyköpingis kirjutasin kirja ühele härra I.A. Rjazanovile Pihkva Riiklikust Arhiivist ja palusin tal saata mulle rohkem pabereid minu perekonna koosseisu kohta 30ndatel aastatel. Kui konfiskeerimine ja väljasaatmine said teoks, ei elanud perekond enam kunagi koos. Hiljem, kui meid oli küüditatud Kaug-Karjalasse, elas Lida mõnda aega meiega samas majas Verhovjes, kuid Karl töötas metsaraiel Nilos (Svirist lõunas) ja sõja alguses katkesid kõik sidemed.

Vastus tuli 2001-01-11, rohkemate üksikasjadega kui esimene dokument. Nüüd olid venelased muutunud tõeliselt pidulikuks: kolmest lehest koosnev dokument oli niidiga kokku õmmeldud ja plommitud. Kiri tuli Vene saatkonna kaudu ja oli dateeritud 2000-08-11 ning tekib küsimus, kus nad olid olnud need 4 kuud pärast saatmist. Seal oli palju rohkem üksikasju konfiskeerimise kohta, aga ka mõndagi uut, midagi, millest ma polnud varem kuulnud, ei emalt, Lida ega Karli käest.

Dokumendis olid peale vanemate, vanaisa, Karli, Lida ja minu veel üks isik – keegi Elfrida Kronberg, Jaani tütar. Ma pole kunagi kuulnud ühestki sellisest isikust. Karl mainis kunagi, et neil oli karjatüdruk nimega Pella, aga Elfrida? Mõni nädal tagasi kirjutasin Elfridale Peterburis, see ei saa ju ometi tema olla. Tema ema oli haiglane ja Karli sõnul viibis ta meie vanemate juures mitmeid aastaid.

Dokumendid, mis tulid 2000-01-11, on järgmise sisuga:

Vene Föderatsioon

Arhiivivalitsus

Pihkva oblast

179918, Pihkva, Petrovi tänav 1

Andmed Jaan Kronbergi (Karli poeg) kohta.

Väljavõte protokollist nr 4 5. veebruarist 1930 komisjonilt kulakute kui klassi likvideerimiseks Novoselje piirkonnas Leningradi läänis:

„Kuulati:

Leineri (ümber nimetatud Pustaperža) kogukonna kodaniku Jaan Kronbergi asja arutamine; ekspluateerib võõrast tööjõudu, individuaalselt maksustatud, hääleõigusest ilma jäetud, rentis maad (13 ha), omab maad 22 ha, ähvardab (hirmutab) vaeseid.

Otsustati:

Viia vara üle 2. kategooriasse, konfiskeerida ja anda järgmine vara jagamatusse fondi vastavalt nimekirjale (nimekiri lisatud):

Lisa: esimesel lehel

Väljavõte Novoselje piirkonna kohaliku omavalitsuse presiidiumi koosoleku protokollist nr 37 5. veebruarist 1930:

„Kuulati:

Arutati akte Laineri kogukonna kodaniku Kronberg, Jaan, kulaku, ekspluataatori väljasaatmise kohta. Individuaalselt maksustatud põllumajandusmaksuga summas 342 rubla ja 15 kopikat. Omab maad 25,28 dessatiini (1 dess. = 1,09 ha), 2 hobust, 5 lehma, 2 noorlooma, 11 väikelooma. Pereliikmeid – 7.

Otsustati:

Saata rajooni territooriumilt välja kahe nädala jooksul, vara ära võtta.

Äravõetud vara:

Üks maja, kaks lauta, kolm kuuri, heinaküün, rehi, kaks heinasaadu, viis lehma, kaks noorlooma, kolm siga, kaheksa lammast, neli kana, jalgõmblusmasin, käsitsiõmblusmasin, linakolkimismasin, linalõugutamismasin, niiduk, kolm katelt, seinakell, jahipüss, 200 meetrit linast riiet, villast riiet, kaks kappi, kaks tooli, sulgedega voodi, kolm parkimata lambanahka, 6 pargitud lambanahka, kaks komplekti rakmeid, 7 puuda jahu, 80 puuda kaera, 15 puuda otra, 15 puuda nisu, 50 puuda kartuleid, 70 küünart mitmesugust riiet, sulgedega tõld, 9 puuda linaseemneid, 20 naela ristikuseemet.

Kronbergi perekonna liikmete nimekiri Leineri kogukonnas Leineri põllumajandusnõukogu piires Novoselje rajoonis Leningradi oblastis.

Kronberg Jaan, Karli poeg, sündinud 1868, perekonnapea

Kronberg Emely, Jaani tütar, sündinud 1884, abikaasa

Kronberg Karl, Reinu poeg, sündinud 1850, isa

Kronberg Karl, Jaani poeg, sündinud 1913, poeg

Kronberg Alida, Jaani tütar, sündinud 1916, tütar

Kronberg Elfrida, Jaani tütar, sündinud 1923, tütar

Kronberg Albert, Jaani poeg, sündinud 1927, poeg

Konfiskeeritud ja väljasaadetud vara(omanike) nimekirjas Novoselje piirkonnas Leningradi läänis on arvele võetud Jaan Kronbergi vara pustoschist (tühi põllumajandusmaa) Leiner Leningradi põllumajandusnõukogu piires. (Nimekiri ei ole dateeritud)

Alused: fR-531, kirj. I mm mm……

Muid andmeid Kronbergi perekonna kohta piirkonna riiklikus arhiivis ei ole.

Arhiivi direktor T.V Vasjutina

Teabe eest vastutav täitja L.V Svetlova

Täitja Poljanovitš

Pitser

Kirjavahetuses Elvira Petrovnaga (nõbu Vera) tuli välja, et see peab olema tema, kes on kadunud tütar. Tema ema oli teatud aegadel väga haiglane ja Vera elas meie vanemate juures mitmel korral. Need, kes konfiskeerimist läbi viisid, kiirustasid alati teiste vara kallale saama, ega nad olnud ka mingid haritud inimesed (seda on näha protokolli vormistusest) ja selles kontekstis ilmselt ei küsitud, kes olid pereliikmed ja kes olid ajutisel külastusel. Nii läkski, et Vera kanti sisse meie õe-vennana, mitte meie nõbuna.

Nitševo! nagu venelane ütleb, kui midagi on valesti tehtud.

Seoses viimati mainitud dokumendiga tuli veidi üksikasjalikum nimekiri konfiskeeritud varast

Nimekiri.

varast, mis kuulub konfiskeerimisele Novoselje rajoonis, Leineri asunduses Jaan Kronbergi juures.

Viisid läbi RIK…Sackarti esindajad Esko juuresolekul (c/c) Kafarist ja Komsonist.

(Märkus. Kaaluühik „p” = puud ≈ 16 kg)

Originaaliga kooskõlas olevat kinnitavad allkirjaga

RIKA….. sekretär Allkiri

2002. aastal tegin katse kirjutada Vene Föderatsiooni Peaprokuratuurile (kes tegeleb sidemete alal) koopiaga „seltsimees” V. Putinile. Kirjal on tõlkes järgmine sõnastus.

Nyköping, 18. märtsil.

Austatud härra president V. Putin.

Нючёпинг, Швеция 18-го марта 2002-го года. Копия: Генпрокуратура РФ

Уважаемый господин Президент В. Путин.

8-го марта 1930-года, в международный день женьщин, вся наша семья, после раскулачивания, была выслана на Кольский полуостров и выброшена с снежные сугробы станции Апатиты и расквартирована в течении нескольких месяцев по палаткам.

В 1933 году пошла новая пересылка в Нижние Тагили, откуда нам удалось истощенными и полумертвыми возвратиться на Кольский полуостров.

В 1940-ом году новая высылка в Карело-Финскую Советскую Республику.

После долговременной переписки с Генеральной Прокуратурой Российской Федерации и письмом Вашему предшественнику Президенту Борису Ельцину, мне причитана компенсация за утраченное имущество в виду 100 минимальных оплат труда, в сумме 8349 рублей, от Администрации РФ Струго-красненского района. Это я рассматриваю как предварительной оплатой вплоть до полного возмещения и возврата земельного участка принадлежащего мне и моей сестре как наследникам Яна и Эмилии Кронберга.

Не имея достаточной докуменетации при требовании возмещения за конфискацией похищенногр имущества - на первой копии от Государственного Архива Псковской Области, 8-го августа 1991-го года, (приложение 1) цифры по оценкам конфискированных предметов не были указаны – я не смог в полной мере представить стоимость изьятого имущества в моем требовании на возмещение.

2-го августа 2000-го года я получил более подробную опись конфискированного имущества (поиложение 2) и рассматриваю, что поступает время Российской Федерации выплатить более полное возмещение за конфискированное имущество.

Финляндия выплатила 300 миллионов долларов золотом за ущерб принесенный ей войной против Советского Союза, Федеративная Германия выплатила большие суммы жертвам преследоваиниа евреев, цыган и словян и сегодня я рассматриваю, что и Российская Федерация должна уменьшить свой долг по совести и выплатить мне и моей сестре за Советским Союзом похищенное наследствие, что-бы хоть до некоторой меры экономически компенситовать за то страдание, голодование в Нижних Тагилях и все трудности в связи с конфискационным грабежом.

Во имя справедливости я прошу Вас, господин Президент, просмотреть подробнее дело касающееся требования меня и моей сестры и ввести воможные поправки. По вопросу земельного участка я возвращусь к Вам с просьбой позднее – когда Российская Федерация вполне усвоит закон о приватизации и защиты частного имущества и возмещения этого имущества тем, предки которых своим трудом пόтом подняли 25 гектар целины и развили нововременное крестьянство.

Исходя из списка и рассчитывая, что 1 рубль в 1930 году сегодна соответствует не менее 100 рублям, кроме того предметы оценены слижком низко, сумма конфискированного имущества составляет 1137.85 рублей умноженное на 100 = 113.785:- рублей по сегоднешней стоимости.

С уважением Альберт Кронберг, Эрикслундсвэгэн 7, 611 61 Нючёпинг, Швеция

Albert Kronberg, Erikslundsvägen 7, 611 61 Nyköping, Sweden

2 (два) приложения: Опись изьятого имущества.

Kiri Vene Föderatsiooni presidendile Vladimir Putinile koopiaga Peaprokuratuurile.

8. märtsil 1930, rahvusvahelisel naistepäeval, küüditati kogu meie pere pärast konfiskeerimist Koola poolsaarele ja visati välja Apatitõ jaama lumehangedesse ning paigutati mitmeks kuuks telkidesse.

1933. aastal toimus uus küüditamine Nižni Tagilisse, kust meil õnnestus kurnatuna ja poolsurnuna naasta Koola poolsaarele.

1940. aastal toimus uus väljasaatmine Karjala-Soome Nõukogude Vabariiki.

Pärast pikemat kirjavahetust Vene Föderatsiooni Peaprokuratuuriga ja kirja teie eelkäijale president Boriss Jeltsinile on mulle määratud hüvitis kaotatud vara eest 100 miinimumpalga ulatuses, summas 8340 rubla, Vene Föderatsiooni Strugo-Krasnenski rajooni Administratsioonilt. Ma käsitlen seda väljamakset esialgse hüvitisena kuni täieliku hüvitamise ja maa tagastamiseni, mis kuulub mulle ja mu õele kui Jaani ja Emely Kronbergi pärijatele.

Kuna mul ei olnud piisavalt dokumentatsiooni konfiskeeritud vara nõude kohta – esimesel koopial Pihkva oblasti riiklikust arhiivist 8. augustist 1991 (lisa 1) ei olnud konfiskeeritud vara kohta summasid märgitud – ei saanud ma esitada oma hüvitisnõuete jaoks kindlat summat.

2. augustil 2000 sain üksikasjalikuma kirjelduse konfiskeeritud vara kohta (lisa 2) ja leian nüüd, et võib olla aeg Vene Föderatsioonil maksta täielikum hüvitis konfiskeeritud vara eest.

Soome on maksnud 300 miljonit kulddollarit kahjude eest, mis tekkisid sõjas Nõukogude Liidu vastu, ja Saksa Föderatsioon on välja maksnud suuri summasid holokausti ohvritele – juutidele, mustlastele ja slaavlastele – ning täna leian ma, et Vene Föderatsioon peaks vähendama oma auvõlga ja hüvitama mulle ja mu õele Nõukogude Liidu poolt röövitud päranduse, et mingil määral majanduslikult kompenseerida kannatusi ja nälgimist Nižni Tagilis ning kõiki raskusi seoses konfiskeerimise (röövimisega).

Õigluse nimel palun Teid, härra president, uurida põhjalikumalt minu ja mu õe nõude asja ning teha võimalikke parandusi. Mis puutub maa tagastamisse, siis pöördun Teie poole hiljem – kui Vene Föderatsioon on täielikult kohandanud seadused erastamise ja eraomandi kaitse ning konfiskeeritud vara hüvitamise kohta neile, kelle esivanemad higi ja vaevaga rajasid 25 hektarit uudismaad ja arendasid kaasaegset põllumajandust.

Lähtudes loetelust ja arvestades, et 1 rubla 1930. aastal vastab tänapäeval vähemalt 100 rublale ning esemed on pealegi hinnatud liiga madalalt, on konfiskeeritud vara väärtus 1137,85 rubla × 100 = 113 785 rubla tänases rahaväärtuses.

Lugupidamisega Albert Kronberg, Erikslundsvägen 7, 611 61 Nyköping, Rootsi

2 (kaks) lisa: Äravõetud vara loetelu.

Администрация

Стругокрасненского Района

Псковской Области

18110, пос. Струги Красные

ул. П. Виноградова, 4

Господину В.М Никину

Дело Номер 361, выплата компенсации за утраченное имущество

Kahekordne isiklik külastus Strugo-Krasnenski panka ei viinud hüvitise väljamaksmiseni ja nüüd palun Teid, härra V. M. Nikin, tagada ülekanne minu lihase õe Elvira Petrovna Bahhlanova arvele, Hoiupangast OSB number 1911, Strugi Krasnõje, Karl Janovitš Kronbergi arvelt, number 4230181045103340537401, meie perele Pihkva Administratsiooni Strugo-Krasnenski rajooni poolt eraldatud hüvitis summas kümme tuhat rubla, Moskva osakonda 1877 Venemaa Hoiupanga loodepanga aadressil:

196105 г. С-Петербург

ул. Севастьянова, д. 7

(Полные реквизиты банка и счеты моей сестры в приложении нр 1)

Благодарю Вас, господин Никитин, предвременно за Ваше сотрудничество.

Нючёпинг, Швеция 2004-04-03

…………………………………………………

Альберт Кронберг Albert Kronberg

Эрикслундсвэген 7 Erikslundsvägen 7

611 61 Нючёпинг SE-611 61 Nyköping

Швеция Sweden

Реквизиты п приложения.

1. Банковые реквизиты Эльвиры Петровны Бахлановой.

2. Доверенность Эльвире Петровне Бахлановой от Альберта Я. Кронберга

3. Архивная копия состава семьи Яна К. Кронберга во время конфискирования.

4 Свидетельсво о смерти моего брата Карла Я. Кронберга 4-го ноября 1999 г.

5. Доверенносто от моего брата Карла Я. Кронберга Алберту Кронбергу

6. Письмо г-а В.М. Никина, Адм. Струго-Красненского Района.

Письмо г-а И.В. Бельтюкова, Комиссия по восстановлению прав реа-

билитированных жертв политических репрессий.

8. Письмо г-а С.А. Ершова, Рук. Отделения федерального Казначейства по

Стругокрасненскому району.

Uus kiri läks Rehabilitatsioonikomisjonile 2007-04-30, et nad kannaksid meie raha Strugi Krasnõje pangast minu õe Elvira Petrovna arvele Peterburis.