Sündmused
Kronoloogiline ülevaade Albert ja Ann-Marie Kronbergi perekonna ajaloos olulistest sündmustest, alates suguvõsa juurtest Eestis ja Venemaal kuni põgenemise, töö, õpingute, reiside ja hilisema pereeluni.
Loetav register Albert ja Ann-Marie Kronbergi mälestusarhiivist, lühikeste kirjeldustega iga peamise loo kohta.
Kronoloogiline ülevaade Albert ja Ann-Marie Kronbergi perekonna ajaloos olulistest sündmustest, alates suguvõsa juurtest Eestis ja Venemaal kuni põgenemise, töö, õpingute, reiside ja hilisema pereeluni.
Albert ja Ann-Marie Kronbergi eluloo ja mälestusarhiivi sissejuhatav tiitelleht, mis tutvustab materjali olemust perekonna- ja eluloona.
Eessõna ja järelmõte sellest, miks mälestused, dokumendid, fotod ja hääled pikast elust on väärt säilitamist perekonnale ja tulevastele põlvedele.
Jutustab perekonna juurtest Pustaperzhas/Pustaperszhas Venemaal, eesti taustast, kodust, suguvõsast ja maailmast, kuhu Albert sündis.
Karl ja Lida jutustavad perekonna varastest saatusest, konfiskeerimisest, küüditamisest ja rasketest aastatest pärast seda, kui perekond oma kodust välja kisti.
Kirjeldab küüditamist Khibinogorskisse Koola poolsaarel, perekonna uusi elutingimusi, tööd, eluasemepuudust ja argipäeva nõukogude küüditamissüsteemis.
Kirjeldab, kuidas perekonna vara konfiskeeriti, kuidas neid poliitiliselt ja sotsiaalselt tembeldati ning kuidas konfiskeerimisest sai alguse pikk sunniviisiliste ümberasumiste ahel.
Kogub mälestusi sugulastest nagu tädid Alma ja Elvy ning teised pereliikmed, keskendudes sugulussidemetele, elukäikudele ja hajutatud kontaktidele.
Lühem salvestatud või kirja pandud lugu, kus Karl meenutab 1930. aastate algust ja perekonna olukorda pärast küüditamist.
Jutustab veel ühest küüditamisest itta, Uurali mägedest kaugemale jäävasse piirkonda, ja perekonna võitlusest ellujäämise nimel karmis nõukogude keskkonnas.
Albert meenutab kooliskäimist ja lapsepõlve Kirovskis: keeled, nõukogude kool, barakielu, Stalini aastad, etnilised vastuolud ja argielu Koola poolsaarel.
Karl jutustab sõja-aastast 1941, tööpataljonidest, perekonna killustumisest ja sellest, kuidas sõda muutis küüditatute tingimusi.
Kirjeldab ümberasumist Kaug-Karjalasse ja Sheltozerosse Äänisjärve ääres, mälestustega koolist, Soome okupatsioonist, sõjaajast ja elust karjalaste ning teiste vähemuste seas.
Jutustab ajast Petrozavodskis/Äänislinnas, muusikakorpuses, Soome armees, ringreisidest ja Alberti noorusaastatest keset sõja murranguid.
Kirjeldab ümberasumist Tamperesse, kui Soome taganes, kooli- ja kasarmuelu ning üleminekut sõjaaegsest Karjalast Soome.
Kirjeldab aega Kuopios pärast sõda, demobiliseerimist, õpipoisikohta kullassepa juures ja Alberti katseid ehitada üles tsiviilelu Soomes.
Lühike lugu metsatöölise elust ja füüsilisest tööst Kausjärvis/Lempääläs 1946. aastal, enne kui Albert liikus edasi teiste tööde ja Rootsi poole.
Jutustab Alberti tööst Raumas, töökaaslastest, sadama- ja tööstuskeskkonnast ning ettevalmistustest ülesõiduks Rootsi.
Kirjeldab saabumist Rootsi üle Põhjalahe ja Stockholmi, karantiinilaagrit, pagulaste vastuvõttu ja esimesi samme uuel maal.
Lühike tekst esimesest tööajast Rootsis, Svenska Stålpressningis Olofströmis, ja kohtumisest rootsi tööstustööga pärast põgenemist.
Jutustab elust Boråsis 1947. aasta kevadel: tööst Algotsi õmblusvabrikus, pagulaskeskkonnast, keeleõppest, elamisest Ida Holmqvisti juures ja mälestustest abistavatest inimestest.
Kirjeldab tööd Länghemi turbasool, barakielu, turbalaadimist, seltsimehelikkust ja seda, kuidas Albert jätkas rootsi keele õppimist soo peal.
Jutustab naasmisest Boråsisse 1947. aasta sügisel, tööst Borås Wäfveris, argielust, ülalpidamisest ja kohanemisest Rootsis.
Kirjeldab aega Falkenbergis ja Vessigebros, õpinguid Katrinebergi rahvaülikoolis, fotograafiat, uusi kontakte ja sammu Rootsi ühiskonnaellu.
Ann-Marie enda lugu ja perekonnataust, mälestustega üleskasvamisest, kohtumisest Albertiga, kihlusest, abiellumisest ja nende ühise elu algusest.
Jutustab teisest aastast Katrinebergi rahvaülikoolis, õpingutest, kaaslastest, pildistamisest ja sellest, kuidas haridusest sai tee edasi.
Kirjeldab kihlust, abiellumist, tööd, kivipurustamist ja pereelu Falkenbergi ümbruses 1950. aastate alguses.
Lühike jätk Falkenbergi ajast, tööst, perekondlikest kohustustest ja argielust enne järgmist kolimist ja ametiteed.
Jutustab tööst foto- ja paberikaubanduses Skurupis, ametikogemustest, elamisest ja elust Skånes 1951. aasta paiku.
Kirjeldab pagulase- ja pereelu Boråsis, tööd meiereis, fotograafiat, mootorratast ja katseid luua stabiilsust Rootsis.
Üksikasjalik lugu õpingutest Köpingi Tehnikainstituudis, majanduslikest raskustest, pimikust keldris, välgufotograafiast ja teest insenerieksamini.
Jutustab ajateenistusest KA4-s Göteborgis, sõjaväelisest väljaõppest, seltsimehelikkusest ja sportlikest saavutustest.
Kirjeldab väljaõpet ja rakendusharjutusi Känsöl, sõjaväelise argipäeva, ülemaelu ja kogemusi rannakaitseväest.
Kogub mälestusi ajateenistusest: distsipliin, harjutused, ülemad, kaaslased ja Alberti vaade Rootsi sõjaväeelule.
Jutustab kolimisest Stockholmi ja tööst Nordiska Instrument/Contravesis Hägerstenis, tehnilisest tööst, eluasemest ja pereelust.
Esimene osa tõlgikursustest Källvikenis, sõjaväelisest keeletegevusest, vene ja soome kontaktidest ning idareiside algusest.
Jätk Källvikenist, ohvitserikeskkonnast, toostidest, tõlkimisest, sõjaväelisest huumorist ja kontaktidest inimestega, kes on seotud idauuringute ja kaitseväega.
Lõpuosa Källvikenist ja tagajärgedest, mida keeleoskus tõi, sealhulgas kohtumised akadeemikute, sõjaväelaste ja Nõukogude ala inimestega.
Jutustab kolimisest Nyköpingisse, perekonna uuest eluasemest, tööst, sõjaväelisest kordusõppusest ja argielust 1960. aastate alguses.
Kirjeldab AB Atomenergi/Studsviki algust, tehnilist tööd, vene külalisi, töökeskkonda ja Alberti rolli kasvavas uurimiskeskuses.
Üksikasjalik lugu Alberti teenistusest tõlgina Rootsi mereväekülastustel Nõukogude sadamates nagu Leningrad, Tallinn ja Riia, intsidentide, diplomaatia ja argieluga pardal.
Kirjeldab Alberti esimest mägimatka Lapimaal, mööda Kungsledeni koos Tomasega, ning praktilisi, inimlikke ja looduselamusi retke jooksul.
Jutustab mägimatkast koos Tomase ja Ann-Mariega Lapimaal, sealhulgas Katterjåkk, Singi ja Kebnekaise piirkond.
Lühike reisilugu bussireisist Norrasse, kus Albert tegutses seltskonna autojuhina, teemälestuste ja reisimuljetega.
Kirjeldab sugulaskülastusi ja kontakte pere ning tuttavatega, keskendudes suhetele, taaskohtumistele ja mälestustele suguvõsa hajutatud elust.
Jutustab pere erinevatest autodest, ostmisest, remontidest, reisidest ja autode rollist argielus, töös ja puhkuseelus.
Kirjeldab Lapimaa reisi ja mägimatka 1965. aastal, muuhulgas kohtumist sugulastega pika aja järel ja jätkuvaid retki mägikeskkonnas.
Jutustab Lapimaa matkast 1966. aastal Šveitsi osalejatega, marsruutidest, toidumoonast, mägede ilmast ja grupi kogemustest.
Kirjeldab külaskäiku Olli ja Olga Naukkarineni juurde Joutsas Soomes, mälestustega sõja-aastatest ja taastatud isiklike sidemetega.
Jutustab sõjaväelisest lennukülastusest ja Alberti rollist tõlgina, kohtumistest Rootsi ja Nõukogude esindajate vahel ning sissevaatest õhuväe kontaktidesse.
Üksikasjalik jutustus mägimatkast 1967. aastal koos Tomase ja Šveitsi grupiga marsruudil Nikkaluokta–Kebnekaise–Tarfala–Alesjaure–Abisko.
Kirjeldab mägiretke 1968. aastal, matka, grupisuhteid, ilma, logistikat ja korduvaid kogemusi Lapimaa radadelt.
Jutustab mägiretke 1969. aastal, jätkuvaid matku Lapimaal ning inimesi ja praktilisi väljakutseid, mis retke saatel tulid.
Lühike perejutustus matkast Storulvån–Blåhammaren–Sylarna–Storulvån, keskendudes mägikeskkonnale ja pere ühisele retkele.
Kirjeldab matka Põhja-Soomes 1971. aasta suvel, marsruuti, looduselamusi, ilma ja praktilisi kogemusi teekonnalt.
Jutustab tööst seoses tervishoiunäitusega Moskvas, reisidest, Nõukogude kontaktidest, tõlkimisest ja tähelepanekutest 1970. aastate Nõukogude Liidust.
Kirjeldab reisi või teenistusülesannet seoses Pakistaniga 1974. aastal, rahvusvahelisi kohtumisi, praktilisi reisikogemusi ja kultuurilisi tähelepanekuid.
Emely jutustab Tallinnas 1976. aastal oma elust, perest, küüditamistest, tööst ja ellujäämisest, olulise suulise suguvõsaallikana.
Jutustab kohtumistest ja episoodidest admirali Sergei Gorškovi ja Nõukogude mereväesuhete ümber, Alberti vaatenurgast tõlgi ja vaatlejana.
Kirjeldab reisi Tapale seoses matustega, perekontakte Eestis ja meeleolusid Nõukogude ühiskonnas suguvõsa lähedal.
Jutustab seiklusest mootorpaadiga Flavia olümpiapurjetamiste ajal Tallinnas 1980: ülesõit, valve, VIP-sõidud ja elu Nõukogude olümpialinnas.
Kirjeldab pere torparit, tööd majaga, majanduslikke prioriteete, praktilisi probleeme ja torpari rolli vabaaja- ja pereprojektina.
Karl ja Lida jutustavad külaskäigul Rootsi 1982. aastal oma elust, pere saatusest, sõjast, küüditamistest ja kogemustest Eestist ja Nõukogude Liidust.
Sonja Sandqvist jutustab 1986. aastal oma elust, peresuhetest ja mälestustest, mis seovad kokku suguvõsa Rootsi ja Eesti harud.
Mõtisklused 1987. aastast Mihhail Gorbatšovi, Nõukogude Liidu muutuste, poliitika, propaganda ja Alberti enda kogemuste üle süsteemist.
Pildid ja jutustus Väike-Fredrikslundist Helgestas, varasematest elanikest ja paiga ajaloost seoses pere eluga.
Reisijutustus teekonnast läbi Tallinna Peterburi, tähelepanekutega postsovetlikust muutusest, reisiseltskonnast ja taaskülastusest itta.
Jutustab reisist Volgodonskisse, kohtumistest inimestega, Nõukogude argielust ja Alberti muljetest ühiskonnast ja perekontaktidest.
Karl jutustab 1991. aastal elust Tapal pärast sõda, sõjajärgsest Eestist, Nõukogude kontrollist ja pere jätkuvatest tingimustest.
Põhjalik jutustus bürokraatlikest konfliktidest ja dokumendivõitlusest Vene võimudega, paljude kirjade, käikude ja frustreerivate ametiasutustega suhtlemisega.
Reis Riiga ja vestlus nõbu Elvyga, kes jutustab küüditamisest, 101-kilomeetri reeglist, sõjast, Siberist, Eestist ja oma hilisemast elust tütre juures.
Salme Jürgenson Tapal jutustab oma elust, kolhoosistamisest, kaotatud varast, repressioonidest ja argielust Eestis Nõukogude ajal.
Jutustab Eestireisist 1997. aastal, sugulaste külastamisest, taaskohtumistest, praktilistest reisidetailidest ja Alberti tähelepanekutest iseseisvast Eestist.
Kirjeldab hilist mägiretke Lapimaale, matka, reisimarsruuti, loodusmuljeid ja naasmist keskkondadesse, mida Albert sageli oli kirjeldanud.
Vera jutustab oma elust ja kogemustest, osaliselt vene keeles, mälestustega perest, ühiskonnast ja argielust idas.
Lühike reisimärge Venemaareisist 2003. aastal, kuupäevade, teekonna ja napisõnaliste andmetega sõidust.
Jim Beláew jutustab põgenemisest Haparanda poole, pere reisist sõja ajal ja dramaatilistest asjaoludest turvalisusesse jõudmisel.
Kogumisleht helisalvestistega pereliikmete häältega, mõeldud suulise täiendusena kirjutatud jutustustele.